|
|
|
|
|
|
|
Põhikiri |
Saaremaa Rahvakultuuriseltsi
PÕHIKIRI
1. Üldsätted.
1.1. Saaremaa Rahvakultuuriselts (edaspidi selts) on mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik maakondlik ühendus, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud rahvakultuuri hoidmisele, arendamisele ja regionaalse omapära säilitamisele Saare maakonnas.
1.2. Saaremaa Rahvakultuuriselts ühendab rahvakultuuriga tegelevaid ning selle valdkonna arendamisest ja toetamisest huvitatud juriidilisi ja füüsilisi isikuid.
1.3. Selts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest, rahvuskultuuri arendamise huvidest ja käesolevast põhikirjast.
1.4. Selts on eraõiguslik juriidiline isik, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Keskseltsi tulu kasutatakse ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, kasumit oma liikmete vahel ei jaotata.
1.5. Seltsi tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel. Selts rajab kõik oma suhted riiklike ja teiste institutsioonidega nii kodu- kui välismaal reeglina lepingulisel alusel. Selts võtab osa üleriigiliste ja piirkondlike kultuurhariduslike ühenduste või liitude tegevusest ning teeb koostööd Saare maakonna omavalitsustega.
1.6. Selts võib omada vara ja arveldusarvet pangas, tal on oma sümboolika ja atribuutika ning selle kasutamise ainuõigus.
1.7. Seltsi asukoht on Kuressaare linn, Saare maakond
1.8. Saaremaa Rahvakultuuriselts on asutatud määramata tähtajaks.
2. Seltsi eesmärgid ja ülesanded
2.1. Seltsi eesmärgiks on rahvakultuuri väärtustamine, vaimse kultuuripärandi kaitse, traditsioonide hoidmine ning arendamine ja soodsate eelduste loomine sellealaseks tegevuseks.
2.2. Eesmärkide saavutamiseks selts:
a. üldistab rahvakultuuri olukorda, arengutendentse ja probleeme, tehes sellest tulenevaid järeldusi ning vajaduse korral tõstatab ja esitab ettepanekuid kohalikele omavalitsustele ja Saare Maavalitsusele.
b. tellib valdkonna arengu tagamiseks vajalike uuringuid
c. osaleb Saare maakonna rahvakultuuri valdkonna arengukava koostamisel
d. koostab rahvakultuuri valdkonna andmebaasi ja töötab välja toimiva koostöövõrgustiku.
e. koostab Saare maakonna rahvakultuurialase tegevuskava ja selle teostamise rahastamisskeemi, vastutades nende toimimise eest.
f. planeerib ja tellib rahvakultuurialast täiendõpet ja rahvusvaheliste, vabariiklike ning maakondlike projektide teostamist..
g. motiveerib ja tunnustab rahvakultuuri arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone.
h. viib läbi seltsi tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil tasulisi kultuuriüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid keskseltsi kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ja ennustusvõistlusi, sõlmib sponsor- ja reklaamilepinguid.
j. asutab erakoole ja õpiringe rahvakultuuri valdkonnas tegutsevate inimeste koolitamiseks.
k. asutab ning maksab välja stipendiume
l. tegeleb eesmärgipäraselt kirjastustegevusega
3.Seltsi liikmeskond
3.1.Seltsi liikmeteks võivad olla Saare maakonna kultuuritöötajad ja rahvakultuuri kollektiivid, üksikisikud, seltsid ja juriidilised isikud, kes on huvitatud osalemisest seltsi tegevuses ning tunnistavad käesolevat põhikirja.
3.2.Seltsi toetajaliikmeteks võivad olla ühenduse tegevuse toetamisest huvitatud füüsilised ja juriidilised isikud nii kodu- kui ka välismaalt.
3.3.Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab seltsi juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega avalduse esitamisele järgneval juhatuse koosolekul.
3.4.Asutajaliikmetel ja hiljem vastuvõetud liikmetel on ühesugused õigused ja kohustused.
3.5.Seltsi liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada.
3.6.Seltsi liikmed maksavad sisseastumismaksu ja iga-aastast liikmemaksu, mille suuruse määrab üldkoosolek. Seltsist väljaastumisel makstud liikmemaks tagastamisele ei kuulu.
3.7.Seltsi juhatus peab oma liikmete arvestust.
3.8.Seltsist väljaastumisel tuleb juhatusele esitada kirjalik avaldus.
3.9.Liikme võib seltsist välja arvata juhul, kui tema tegevus on vastuolus seltsi põhikirjaga või kahjustab seltsi mainet, samuti juhul kui liige ei täida seltsi juhatuse või üldkoosoleku otsuseid, ei ole tasunud liikmemaksu kahe aasta jooksul.
3.10.Liikme väljaarvamise seltsist otsustab juhatus. Liige võib nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.
3.11.Seltsist väljaarvatud liikmele tuleb tema seltsist väljaarvamise
otsuse tegemisest ja selle põhjustest kirjalikult teatada.
3.12.Seltsi liikmel on õigus
a. osaleda üldkoosolekul
b. valida ja olla valitud kõigisse seltsi esindusorganitesse ja ametitesse
c. esitada ettepanekuid seltsi tegevuse kohta
d. osaleda seltsi poolt korraldatud üritustel ja kursustel
e. kasutada seltsi vahendeid ja vara selleks kehtestatud korras
3.13.Seltsi liige on kohustatud
a. järgima seltsi põhikirja ja juhtorganite otsuseid
b. osalema korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning
valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös
c. tasuma liikmemaksu üldkoosoleku poolt määratud korras ja suuruses
4. Seltsi struktuur ja juhtimine
4.1. Seltsi kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek.
4.2. Seltsi juhtorganid on
4.2.1. Juhatus
4.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
a. põhikirja muutmine;
b. keskseltsi tegevuse eesmärkide muutmine;
c. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
d. majandusaasta aruande kinnitamine;
e. juhatuse liikmete arvu ja nende volituste aja kinnitamine;
f. juhatuse liikmete valimine ja revidendi määramine;
g. sisseastumis- ja liikmemaksude määra ning tasumise tähtaja kehtestamine;
h. seltsi tegevuse lõpetamise või ühinemise ja jagunemise otsustamine;
i. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.3.1. Seltsi üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt 1 kord aastas või kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 seltsi liikmetest.
4.3.2. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab keskseltsi juhatus liikmetele vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist kirjalikult, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra projekti.
4.3.3. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut p. 4.3.2 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kutsuda samas korras juhatusega
4.3.4. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle 1/2 seltsi liikmetest.
4.3.5. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud seltsi liikmetest.
4.3.6. Seltsi põhikirja muutmiseks on vajalik üldkoosoleku 2/3 häälteenamus. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
4.3.7. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek võib olla esitatud kirjalikult või muid kommunikatsioonivahendeid kasutades.
Igal seltsi kuuluval füüsilisel või juriidilisel isikul on üldkoosolekul üks hääl.
4.3.8. Kui üldkoosolek ei ole p. 4.3.4. sätestatud kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus tunni aja jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid kvoorumist olenemata.
4.3.9. Üldkoosolek teostab järelvalvet seltsi organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks määrab üldkoosolek revidendi või audiitorkontrolli. Järelvalvet teostav isik ei või olla juhatuse liige ega raamatupidaja. Juhatus peab võimaldama revidendil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ja andma vajalikku teavet. Revident koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab üldkoosolekule.
4.4.Seltsi juhatus ja selle ülesanded
4.4.1. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib seltsi tegevust ja esindab seltsi juhatus. Juhatuse liikmete arvu alammääraks on 3 isikut.
4.4.2. Juhatuse liikmete arvu ja nende volituse aja, perioodiga kuni kolm aastat, kinnitab üldkoosolek.
4.4.3. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häälte arv. Juhatuse esimehe valib juhatus oma liikmete hulgast.
4.4.4. Juhatus esindab seltsi kõikides õigustoimingutes .
4.4.5. Juhatus võtab vastu otsuseid keskseltsi juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad:
a. seltsi üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;
b. seltside liikmete vastuvõtmine ja liikmeskonnast väljaarvamise otsustamine;
c. liitudesse astumise ja sealt lahkumise otsustamine;
d. seltsi tegevuskavade ja aasta eelarve koostamine ning esitamine üldkoosolekutele;
e. seltsi majandusaasta aruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule;
f. välissuhete korraldamine ja koordineerimine;
g. sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;
h. seltsi ürituste kalenderplaani kinnitamine, projektide tellimine, vastutajate määramine ning muud põhitegevust ja ühisettevõtmisi puudutavate üldküsimuste lahendamine;
i. kontode ja arvete avamine krediidiasutustes, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade väljaandmine;
j. muude küsimuste lahendamine, mis ei nõua põhikirja ja kehtiva seadusandluse järgi üldkoosoleku kokkukutsumist.
4.4.6. Juhatuse koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
4.4.7. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral keskseltsi tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
4.4.8. Seltsi juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Seltsi juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees. Juhatus võib võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
4.4.9. Seltsi juhatus on õiguspädev vastu võtma otsuseid, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole tema liikmetest. Juhatuse koosoleku otsus on vastuvõetud kui selle poolt hääletab üle poole juhatuse liikmetest.
4.4.10. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist volitada teistele isikutele.
4.4.11. Juhatus peab andma liikmetele vajalikku teavet seltsi juhtimise kohta ja esitab nende nõudmisel vastava aruande.
4.4.12. Juhatuse liikmele või juhatuse poolt volitatud isikule võib hüvitada seltsi ülesannete täitmisel tehtud vajalikke kulutusi võimaluste piires.
4.4.13. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega seltsile tekitatud kahju eest solidaarselt.
4.4.14. Seltsi juhatus moodustab vajaduse korral alatisi või ajutisi töögruppe, toimkondi ja komisjone spetsiifiliste küsimuste arutamiseks ja ettevalmistamiseks ning võib kutsuda nende töös osalema ka eksperte ja spetsialiste väljastpoolt seltsi liikmeskonda.
5. Osakonnad
5.1. Ühing võib moodustada osakondi territoriaalsetel ja tegevusalastel põhimõtetel lähtuvalt regionaalsetest ühishuvidest. Osakonnal on juhataja ja üldkoosolek ning nende kokkukutsumisele ja töökorrale kohaldatakse käesoleva põhikirja sätteid.
6. Seltsi vara ja majandamine.
6.1.Seltsi vara ja vahendid moodustuvad:
a. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
b. nii kodu- kui välismaa füüsiliste ja juriidiliste isikute rahalistest ja varalistest annetustest ja sponsorlusest;
c. kohalike omavalitsuste toetustest;
d. riiklikest toetustest;
e. välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide abist;
f. tasuliste ürituste korraldamisest ja seltsi muudest finantstuludest;
g. õppemaksudest, õppevahendite ja muu sarnase müügi tuludest;
h. intressitulust ja muudest laekumistest.
6.2. Selts kasutab oma vahendeid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
6.3. Selts vastutab oma varaliste kohustuste eest kogu temale kuuluva varaga.
6.4. Selts ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust keskseltsi kohustuste eest.
6.5. Majandustegevuse arendamiseks on keskseltsil õigus
6.5.1. Omada arveldus ja muid kontosid krediidiasutustes ja teostada finantsoperatsioone.
6.5.2. Sõlmida lepinguid teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega
6.5.3. Olla tööandjaks vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seadusele.
6.5.4.Selts peab seaduses sätestatud korras raamatupidamise arvestust, tasub riiklike ja kohalikke makse ning esitab Maksuametile seaduses ettenähtud aruanded.
6.6. Seltsi majandusaasta algab 01.jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril.
6.7. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
7. Seltsi ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine.
7.1.Seltsi ühinemise ja jagunemise otsustab üldkoosolek ja vastavad otsused täidetakse mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras.
7.2.Seltsi tegevus lõpetatakse:
a. üldkoosoleku otsusega
b. pankroti väljakuulutamisel keskseltsi vastu;
c. seltsi liikmete vähenemisel alla kahe;
d. sundlõpetamise korras kohtuotsuse alusel.
7.3. Seltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Üldkoosoleku poolt vastava otsuse vastuvõtmisel määratakse likvideerimiskomisjon, mille moodustavad juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijate ülesandeks on seltsi tegevuse lõpetamine, seltsi lõpetamise teate avaldamine, võlgade sissenõudmine, vara müümine, võlausaldajate väljakutsumine ning nende nõudmiste rahuldamine.
7.4. Ühingu likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle nimekirja kantud mittetulundusühingule,avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sh. Riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.
Kui mõni põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, siis kohaldatakse seaduses sätestatut.
|
|
|
|
